Veidi minu kohta ebaharilikumat (aga siiski kohutavalt naudistavat) käsitööd ka. Nimelt otsustasin ma yhel päeval, et ma tahan veidike pärlitega tegeleda. Et raha ka nagu oleks veidikene ja teeks õige midagi. Läksin Tiimarisse (mmhmh, ma tean et kallimat kohta annab otsida, aga seal olid paar asja mulle silma teinud) ja lubasin endal osta kõiki neid pärlipakikesi,m is tundusid sobivad vi ilusad. Et eks hiljem kodus mõtlen, kuhu ja millega miski sobib. Mõned asjad ilmselt sobisidki kokku ja said mõttetuteks kotiriputisteks. Sest võtmehoidjaks ei taha nii suuri asju nimetada ja need sobivad palju paremini käekoti kylge tilpnema.

Ja veel on pildile sattunud yks pisike kotike, mis ma tikutopsi jaoks heegeldasin. Milleks selline asi? Aga sellepärast, et nagu mu tähelepanu juhiti, polnud mul juba tykk aega kotis kaasas tikutopsi – sest kui ma õigesti mäletan, andsin ma selle koos kotikesega ära ja pole tagasi saanud. (Hmm? Ega ma vist pole kysinud ka…). Ja kuigi tikutopse siin ikka vedeleb, ei taht ma neid ilma ymbriseta mitte kotti visata. Seal toimub nimelt nii palju asjade omavolilisi liikumisi, et ma ei imestaks, kui yhel hetkel oleks mu käekott lihtsalt lahtisi tikke täis. Kellele seda jama vaja, eksole. Niisiis võtsin kätte ja heegeldasin. Õppisin selle juures kaks uut asja. Esiteks selle, kuidas ketist saab ilma seda ringiks kinnitamata ovaali, ja teiseks selle, kuidas pinna sisse helmeid, vidinaid ja muud värki heegeldada. Niisiis, selle koti loomiseks kasutasin ainult heegelnõela tööriistana, yhtegi niiti-nõela ega asja vaja ei läinud. Olen jah rahul, teate. Mulle meeldib, et asi nii yhtlane välja näeb, aga see on juba puhas enesekiitus.

uudist…

Ehk siis mis ma vahepeal teinud olen. Olen kudunud nii varraste kui kõladega. Endale. Kõigepelt siis varrastega: Kindad. Muster Aino Praakli yhe mustri järgi, Setumaalt. Kuna mina tahtsin kindlasti et kindaservas oleks narmad, mitte soonik, pidin mustrit randme poole juurde kasvatama (selle töö jaoks on MS Paint yllatavalt hea abimees – keerad suurenduse põhja ja lased tal ruudustikku ka näidata ja ongi arvutis olemas ruuduline paber. Alati ei viitsi ju asja paberile joonistama hakata. Kuigi mind on paar korda pikslinikerdajaks öeldud selliste asjade peale.) Pöidlad on imelikud, minu enda vea pärast. Hirmus suured pöidlaaugud jätsin, ja kui avastasin, siis hakkasin meeleheitlikult kahandama. Yldjoontes olen rahul ja mulle väga meeldib see teooria, kuidas see viltune joon yhmber pöidla jookseb (ta lõppeb ära uumbes selle koa peal, kus inimestel sõrmejäljed on.) Aga yks viga on kinnastel siiski veel – täpsemalt tollel, mille ma esimesena valmis sain. Nimelt on seal lõpuosas punane lõng jäänud korralikult valgega sidumata, mis tähendab, et sõrmedel läheb kitsaks – kord on punane kiri yhel pool, kord teisel pool kinnast ja see on päris paras pusa seal sõrmede otsas. Lõng on poevillane, aga puhas vill siiski. Ma ei salli synteetilist lõnga väga yldse.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Teiseks, vöö. Tegin endale lõpuks järgmise kahepoolse mustriga vöö. Tegelikult alustasin sellega juba ilmatu ammu, peaaegu aasta tagasi, aga ta edenes alguses väga aeglaselt. Aeglaselt edenes ta umbes selle hetkeni, kui ma avastasin, et seda oleks vaja kanda siis ja nende asjadega koos, ja siis läks paar päeva kuni vöö valmis sai. Punasel taustal kollased, kollasel taustal punased kaheksakannad-lilled. Ilus värviline asi, vaata kustpoolt tahes. Kaheksakand pidi õnne tooma, või vähemalt mingil määral halva eest kaitsma. See sobib vöö olemusega väga hästi kokku ja selline kaheksast rööpkylikust koosnev variant on mulle alati hingelähedasim olnud. Nii et idee poolest ilus asi. Tegelikult ma oma tööga selle juures rahul ei ole – laius on nii muutuv ja kinnilöömise tihedus ka. Kui ausalt öelda, on see kõige nirum kõlatöö, mis ma teinud olen. Ometigi myydamatu ja hindamatu, punkt.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tulekul ja pooleli: yks Fääri saartele sõitma pidanud pael ootab lõpetamist (kuigi tal sõitu ees ei ole, aga selle all on mul osad kõlad kinni.) mingiks ajaks, hiljemalt suveks mis on kohekohe. Teiseks, yks veelgi ammum alustatud asi nimega eriti suur ja uhke vöö tahab uuesti kõlade peale panemist (tegin selleks tarbeks eraldi uued kõlad ka, neid on lihtsalt nii palju vaja seal juures et ykski olemasolnud pakk polnud piisavalt suur) ja valmis keeramist. Mustrit saab netist leida otsinguga “birka_strapwork_motif”, alakriipsud lootuses et siis ei satu otsija esimese asjana siia, kus pole veel yhtegi pilti selle kohta, õpetusest rääkimata. Ideaalis saab asi valmis hiljemalt veebruari esimeseks täisnädalavahetuseks, sest siis on kokkusaamine kus yks selle endale saamise vastu võibolla huvi tunneb. Ja siis on veel yks tellimus juba ootel, varsti ilmselt tuleb minna lõngu ostma. Ja valmis on lõigatud yks pruuni ja kollasega pasmas heledale kleidile – yks ysna kiiresti edenev pael peaks sellest saama, mis on igati positiivne arvestades, et seda tuleb teha oma viis või sinnakanti meetrit.

Tegemist ootavaid asju on ylimas koguses, ometi ma istun arvuti taga ega tee neid.

Peale Mytokat

Nyyd on see suur ja kibekiiresti valmistumist nõudnud Mytofest juba veidi aega möödas. Välja on ka saanud puhata ja oleks aeg panna yles pilte. Nimelt sai vahetult enne festivali valmis 4 meetrit paela yhele kuuele, veel yks vöö ja mõnedki paelad Krauka kapuutsidele. Festivali ajal aga käisin võimalust mööda inimeste käest pildistamisluba nurumas - nende käest siis peamiselt, kelle riiete kyljes oli näha minu tehtud tööd, mis enne pildi peale saamist käest ära oli läinud. Niisiis:

Pildid on asjade mainimise järjekorras ja Krauka paeltest pilte pole.

Juba veidi aega tagasi sai veel yks vöö valmis. See on senistest kige laiem, kyll mitte kõlade arvu vaid lihtsalt oma laiuse poolest ja minu jaoks on täielik mystika, miks nii juhtus – aga ega ma kurda. Pikkust on asjal 2.68, hind 550.- Myydud!

Uus

Vahetult enne Viljandi Folki sain valmis juba ammu tahetud vöö, aga seekord õigeks tähtajaks täitsa. Vöö on 1.87 pikk ja muster on peaaegu sama mis yhel varasemal. Ainuke vahe – sinise lõnga asemele võtsin punase värvi. Tegemist tellimustööga.

Veidi tööd

Yhe ylevaloldud öö ja natuke rohkemaga sai kahest komplektist valmis lõigatud lõngajuppidest hulk paela. Esiteks see. Tegemist 2.60 meetrit pika vööga, eriti alla viiesaja krooni temast lahkuda ei raatsi. On pikem kui paljud muud minu tehtud vööd, ja vastavalt oma laiusele ka tugev, nii et väärt kaup tegelikult. Keda huvitab, võtab minuga yhendust. Myydud!

 

 

 

Teiseks selline pael. Alumine riba on paela “pealmine” kylg, ylemine niiöelda pahem pool, aga huvitavad on mõlemad. Seda paela on 2.26 ja see ei ole myygiks siin ja praegu. Aga tehtud töö on ta siiski ja veel kiiresti tehtud ka. Selle valmis saamiseks kulus nimelt ainult 2 tundi ja 20 minutit. Töö valmimise kiirusesse tuleb tugev vahe sise, kui võrrelda tööd milles on vaja kõiki kõlasid korraga keerata, sellisega, kus neid tuleb keerata pakikaupa või ykshaaval.

Uus vöö

See ilus asi on 1.70 m pikk ja tegemiseks kulus ainult yks päev, sedagi mitte just päris koidust ehani. Tegemist on kolmanda sama mustriga tehtud vööga, kuid keerujoone-kujundit on veel päris mitme paela ja vöö juures kasutada tulnud, nii et vana tuttav asi. Hinnaks ytlen sellele 300 raha. Myydyd!

Elus

See t2hendab, olen veel elus, aga tegemist on palju. Tahaks hea meelega teha v8id, aga j2rge ootavad hoopis 1.20 paela kaelusesse, siis igavene hulk paela kuue serva, siis veel miskine metrijagu varrukaotstesse. Need k6ik erineva mustriga ja erinevatele inimestele. Kui valmis saan, saab pilta.

Ideaalis peaksin iga vaba p2eva jooksul tegema pool v88d, aga kui kodus olema juhtun, on aega kyll ja kyll ja pihtahakkamine j22b 88sse. Aga 88sel olen ma j2lle nii v2sinud p2evasest laisklemisest, et teen viis-kymme sentimeetrit ja l2hen magama, m6eldes et homme teen. Homme on aga t88p2ev v6i kulub samamoodi nagu eelmine, mittemidagi tehes. Igati n6me olukord.

Õmblemisest, piltideta

Kuna otsingusõnu vaadates jäi silma, et enim on üritatud saada infot õmblemise kohta, siis ma räägin oma hiljutistest õmblemistest ka natuke. Teinud olen kaks seelikut.

Üks – õhukesest tumerohelisest villasest ja täies pikkuses, tuli kiirustamise tõttu õige õnnetult välja Allserva kahekordne palistus ei hoia migni imenipiga ilusasti, lukku külge õmmeldes haarasin aga kaasa ka eeskülje ülemise serva (õnneks küll vähesel määral ainult) ja kuna harutamiseks aega ei jagunud, lõikasin pusa kääridega lahti ja peitsin palistuse sisse ära. Ühesõnaga – riie ja aeg maha visatud.

Teine, mille valmistamiseks kulus ilmselt märksa vähem aega ja raha, tuli aga suurepärane välja. Vöökohaga ei pidanud mässama, seeliku ülemise osa moodustavad nimelt vanad teksad. Umbes sellelt kõrguselt, kus püksid aga hargnevad, lõikasin sääred maha ja õmblesin asemele tumedast velvetist seelikuosa. Ainuke kaebus selle kohta on, et pükste osa jäi natuke liialt pikaks ülevalt – velvet võinuks varemgi pihta hakata. Nüüd rõhutab see täpselt seda kõige laiemat puusakohta mida ma just ülemäära kõrgelt enda juures ei hinda. Nojah, tegelikult teine häda on veel – püksid said kunagi just sellepärast kapi taganurka visatud, et laiaks jäid, ja nüüd on seelik ka natuke liiga lai. Selle eest on tal aga taskud. Väga mõnus luksus – enamikul mu riietest neid ei ole. (Nojah, on kuidagi nii sattunud.) Ja valmistamiseks kulus kõigest üks pärastlõuna, nii et õhtul bussi peale minnes sai seeliku juba selga panna. Olen rahul.

Kavas on veelgi õmblemist. Käsitsi töötan muinasõmblustega linase särgi kallal (nelja vööni kiiluga variant), masinaga on aga plaanis üks valgest linasest seelik ette võtta. Suveks Mitte liiga pikk, paanidest koosnev ja nõgusalt laienev. Ehk sinna peale isegi mõni võimalikult jämeda niidiga masinõmblusega motiiv. Ei, mul pole õrna aimugi, kuidas selleks aega peaks jääma.

Vöö

Valminud on järgmine vöö, pikkus 1.87 meetrit, hind 350 krooni.  Vöö otsad on hetkel viimistlemata, nii et vali ise, missuguseid otsi tahad – varrega tutt, palmiknarmad või muu meeldiv mõte. Myydud!